CONSOLATIO LITTERATURAE

Weronika M. Lewandowska tõlked

nov.
12

Weronika M. Lewandowska esines 2018. aasta Hullunud Tartu festivalil. Need tõlked on selleks puhuks valminud.

Hõbedaste kalade parved

täna läksime vee alla
ballimaskid peas
et otsida uppunud värve

valguse kiirtes
ruumiliselt üllatunud
hingata kolm korda välja

vee all mind ei ole
kergus
ei mingit tuult
lähen sinna siis kui
ei taha mõelda
või
mõtiskleda millal või kas
sina
ütled mulle

keelekeskus vaikib
keelekeskus püüab
ja maailm on vee all

hõbedaste kalade parved
hõbedaste kalade parved
lasen ankru käest
nüüd siin
saab olema minu maa
nüüd siin
ma sulan

igal pool
mõnikord oled sa lained
mõnikord oled sa kalad
mõnikord oled nende vahel
mõnikord
sa oled
mõnikord

sa oled lained
tabad kusagil merepõhja
piraadid tulevad saagiga kaldale
ja meie läheme üles – püstiselt
nii kindel on
iga samm

ma vean meid kaldale
korjan merepõhjast aardeid
liiv liiv ja kiri
ja selles veel üks sõna

kalad vaikivad
meil pole suud
vee all mind ei ole
kergus
ei mingit tuult

Pärast simulatsiooni

pärast simulatsioon
on tänavail autentne mäss
moondunud pinnad
terve hulk emotsioone
mida ei või kustutada
vaikus

vaikus

väljakutsed – tühjad ruumid
ja kiirabi kutsumine telefonilt
mis varjus kui ilmnesid
teatud faktid minestusest

mittevalmisoleku-valmisolek-
mu-pulsi-kiirenemine-
lisaks-veel-mõned-liikumatud-külalised-
ja-tema – kahvatu ja veritseb ninast
tulekahju asfaldil
nõnda pudeneb välja
esmaabikomplekti sisikond
kas sa tead mis su nimi on?

vaikushetk

see pole enam vaid hetk
see on terve elu mida päästa

küsimustevalang
kas sa tunned end halvasti?
kas sa tead mis päev on?
neljas juuni
juba on parem

ikka veritseb
ikka kahvatu
ta nimi on Aadam
nagu esimesel inimesel
kes minu nähes minestas
kaotas teadvuse
haaras maapinna järgi

kätega justkui tangidega
viimasest hingetõmbest

üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa

ta nimi oli Aadam

öÖöö

öö kattevari
veel ritsikad
mina ei sobi

linna

õhk on umbne ja märg
jooksen ära jooksen mööda nahka
vee järgi
klõnks klõnks klõnks
minu juuksed sinu suus

öö kate põimib meie ihud
lennuk langev meteoor

teraviljavoodi kannab
kiigutab
kergitab hoiab ja sina oled
mu embusse
püütud

pole aimugi neist
kes pole proovinud
püüda oma pilku kaugust
kaugust
anda ära lühinägelikkust

kergusekandja imeb meid välja
kergusekandja imeb meid välja
saadab kaugele

ja veel ritsikad
öö öö öö
kattevari kattevari
meid ei hoia miski
kõik tõstab meid üles
tõstab tõstab tunne
mu juuksesalk sinu suus

aeg peatus
peatus huultel
pikas suudluses
minu kolmekordne jook
minu jook kolmekordne

magususes süüdi
poolmagusas veinises magususes

püüad mind sujuva liigutusega
kui oma teel komistan
paljajalu
värskendad mind kastes
värsendad mind nagu tuli koduaknas

ei kellelegi ühtki sõna
ma pole selleks veel valmis

me tõuseme tippu
minu sees on pilv
ma kukun põrandale
ma kukun tema peale
ma kukun taevasse
kukun kukun läheduses
kaugus kus see algas
eostas meid
lükkas mind
sinu juurde

öö kattevari
öö ja ritsikad veel siristavad
vaikus

öö
öö öö öö öö
lähedal
lõpp
öö

koidik
vile
vile

päev heliseb
päev päev päev
päev päev päev

päev/öö
päev/öö
päev/öö
päev

Hümn

mis saab?

noh
ütle see lause
enne kui saad
enne kui saad
temaks

noh
ütle see lause
enne kui saad
enne kui saad
temaks
täielikult temaks

kaugus ei ole kerge
on keerulistes tubades
erinevustes ja summas

südametunnistuse arvepidamine
millest tuleb teadmine
võime minna läbi
emotsioonide
tagasi pöörduda

tulen mõne aja pärast tagasi
mõne
mõne
veel mõne
hetke pärast
sõnatult
võlutult

enesehoolitsus

olen enesekontrolli teel
kompassiga
katkise kompassiga
ma olen iseendal taskus
valve all

aga sina?

vaikid tühikuis
lahkuminek
lasen pisarad läbi enda sina tead seda
kõik voolavad välja
mu lahendus ma ei tule toime
vaikusega
olen siis oma varjuga

kraapiv janu
huultel grimass
mäng
mäng
mäng
ng ng mul on külm

külm
maalin peenikesi jooni
kaks kortsu valehammastes
kaks kortsu piinades
kaks kortsu naiselikus jõus
kaks kortsu sinu meeleheites
kaks et hetk läheneks
igaks juhuks katan ala

no ütle see lause
enne kui saad
enne kui saad
temaks
täielikult temaks täielikult temaks

ma kõnelen serva peal
ja me peaaegu kukume
tuttavasse lausesse

mõtlen
mis saab
lahkumine
lahkumine
mis kord leitud peast kõnelemise serval
armastuse kõrval
märke jahtides

armastuse aumärk
ja medalid
ma kiitlen teiste asjadega

paistes huultega
märgade silmadega
häbitute meestega

igavene armastus
lõpuni mõistetud

mu käed on avali
käes
hoian nuia
su öiste unede
korraldamiseks
tsähh-tsähh
põmm-põmm

kõik saab kokku
rõhutuses
täiuses
sisiseb sisiseb minus
pael on läbi lõigatud
ega ole enam pingul
minu kaela ja
sinu kaela vahel
meie peade vahel

kus parvlevad jälle
kired
armastuse alade pärast

hall siin ei püsi
tulen sinu juurde
tulen tagasi

sean su käte suunda
ilma märkideta ilma millegita on tähendus
puudutusega põleb see mu nahale

ma sosistan talle
räägin talle tema hingust
tervenisti

ütle see lause
enne kui saad
enne kui saad
temaks
täielikult temaks täielikult temaks täielikult temaks

tema huultega
tema sõnade võtmetega
tema ekslike liigutustega

ta võtab ta võtab ta võtab
ma annan annan

nagu siis
tead millal?
et mitte olla

me võtsime õnnelikkuse ekstrakti ja
põletasime õhus punaseid linu
ratas põrus uskumatult pehmetel muhkudel
kandsime prille ilma klaasideta

ilma klaasideta
ja ometigi läksid nad katki mõne tunni
poolnägemise järel
elust kadumise kinnitus

(ta on nii vaikne sest ta teab ta ootab)

ma loitsin kuidas tahan
püüan sünkroonsust
kokkukõlavad toonid
ilma kroonita printsess
ilma kroonita
üks ja teine
hääled kõrvas
kõlavad hästi

mulle kõlavad need hästi
mulle kõlavad need hästi

ära pane ust kinni
mul on hea
see kõlab su nurrumisega kokku
kassike
valge ja must naabruskonnas

no ütle see
see

ülistushümn
anuv hümn
tänulik
ja vedel nagu meloodia
meetod
annab meile
ta annab meile
viisi kuidas leida
järgmine sünkroon