12 nov.

José Luis Peixoto ja Nilson Munizi luuletusi

Näidati 2017. aasta Hullunud Tartu festival päältvaatajate jaoks seinale. Trükki pole jõudnud.

* * *
Jose Luiz Peixoto

kui tuli aeg lauda katta olime viiekesi
mu isa, mu ema, mu õed
ja mina. siis läks mu vanem õde
mehele. siis läks mu noorem õde
mehele. siis suri mu isa. täna,
kui tuleb aeg lauda katta oleme viiekesi,
välja arvatud mu vanem õde, kes on
oma kodus, välja arvatud mu noorem õde, kes on
jällegi omas kodus, välja arvatud
mu isa, välja arvatud mu lesest ema. igaüks
neist on tühi koht selle laua ääres, kus
ma üksinda söön. aga nad on alati siin.
kui tuleb aeg lauda katta oleme viiekesi.
seniks kuni üks meist on elus oleme
alati viiekesi.

Luulekunst
Jose Luiz Peixoto

luuletus pole muud kui oma tähenduse kõla,
l-täht ei ole sõna ’luuletus’ esimene täht,
luuletus vormitakse meeltest ja see ongi tema kuju,
luuletuses ei kõneldakse luuletust, kõneldakse leivast või lilledest, kõneldakse värskest
rohust ja sinu huultest, sääl kõneldakse tuhande puu
pikkusest naeratusest või taevatäiest pistodadest, ohust, kõneldakse hirmust ja pimedate
otsinguist, kõneldakse lapsekäest või sinust, ema, kes sa magad
ja kes sa mind endast sünnitasid, et oleksin
kirjutamata sõnad, kõneldakse maast ja merest ja unustatud taevast ja
mälestustest, kõneldakse vaikusest, jah väga sageli kõneleb luuletus vaikusest,
paigast, mida ei nimetata ja millel on tähendus, sinu silmade vaikusest,
armas tüdruk, vaikusest pühapäevaste vestluste vahel,
vaikusest pärast suudlust, puhkeva õie vaikusest, sinu vaikusest,
isa, kes sa surid kõiges vaid selleks, et selles vaigistatud luuletuses
olemas olla, kes saaks seda eitada, et sa minus ikka ja üha kirjutad,
salaja, minu sees ja kõigi sees, kes kannatavad.
luuletus ei ole must tindipliiats, see pole hääl,
l-täht pole sõna ’luuletus’ esimene täht,
luuletus on see, kui võiksin pärastlõunal või puhkuse ajal magada,
sellal kui päike aknast sisse paistab, luuletus on see, kus ma
õnnelik olen ja kus ma nii palju surin, luuletus on see, kui ma ei
teadnud sõna ’luuletus’, kui ma ei teadnud
l-tähte ja sõin röstsaia, mis väliköögis tule pääl
tehtud, see luuletus on siin, kui ma silmad paberilt tõstan
ja oma luban oma kätel sind puudutada, kui tean, ilma riimideta
ja ilma metafoorideta, et armastan sind, luuletus on siis, kui lapsed
ja linnud mässavad, ja selleks ajaks, on alati kõik olemas.
luuletus teab, luuletust tuntakse ja tema enda jaoks ei kutsuta teda kunagi
luuletuseks, ta ise ei kirjuta kunagi l-tähte, sisimas on luuletus
lõhn ja suits, see on poisike, kes jookseb aeda, et
oma isa kallistada, see on kurnatuse ja vabaduse tunne, see on kõik,
mida tahan õppida kui see, mida tahan õppida, on kõik.
see on sinu pilk ja mida ma sellest ette kujutan, see on üksindus ja kahetsus,
ükski raamatukogu ei põle kokkuloetud värssidest, sest need
kokkuloetud värssidest põleva raamatukogud ei ole luuletus, see ei ole
ka sõnatüvi, mida arvame teadvat, sest me saame teada vaid seda,
mis meil on, aga meil pole mitte midagi, see ei ole ka
maatükk, kus hümne laulda ja kuhu ehitada müüre
värsside ja maailma vahele, luuletus ei ole sõna ’luuletus’
sest sõna ’luuletus’ on sõna, luuletus on
soolaliha, see on pilk, mis eksleb öistel
katustel sellal, kui kõik maagavad, see on uppuja
viimane mälestus, see on luupainaja, äng, lootus.
luuletusel pole salme, sel on keha, luuletusel pole värsse,
sel on veri, luuletust ei kirjutata sõnadega vaid see kirjutatakse
liivaterade ja suudlustega, õielehtede ja hetkedega, karjete ja
kahtlustega, l-täht ei ole sõna ’luuletus’ esimene täht,
sõna ’luuletus’ pole olemas mitte selleks, et seda kirja panna, just nagu mina
pole olemas selleks, et mind kirja panna, et mind mõista, isegi mitte
minu enda jaoks, kuigi mu tunded on kõikjal,
kus minagi olen, luuletus on mina, mu käed su juustes,
luuletus on mu nägu, mida ma ei näe, ja mis on olemas, sest sa vaatad
mind, luuletus on sinu nägu, mina, mina aga ei tea, kuidas kirjutada
sõna ’luuletus’, mina, mina tean vaid, kuidas kirjutada sinu tunnet.

Igaviku seletus
Jose Luiz Peixoto

tasapisi muudab aeg kõik ajaks.
viha muutub ajaks, armastus
muutub ajaks, valu muutub
ajaks.

asjad, mida oleme pidanud kõige sügavamaiks,
kõige võimatumateks, kõige püsivamateks ja muutumatuteks,
muutuvad tasapisi ajaks.

aeg iseenesest on eimiski.
eimillegi kestus on eimiski.
igavikku pole olemas.
aga ometigi on igavik olemas.

su pilkude hetked olid igavesed.
su naeratuse hetked olid igavesed.
su valguskeha hetked olid igavesed.

sa olid igavene kuni lõpuni.

Luuletus sõnast
Nilson Muniz

sõna sõna sõna
sõna ei kulu
sõna ei tõuka eemale
sõna ei ütle „mulle meeldib”
sõnale meeldib ja sulle meeldib
sõna ei väsi, etskae
sõna kukub
tilgub: sõna sõna sõna
ja nõnda siis sõna loob … loob loob loob
sõna teenib raha
ja mina alistun sõnale, etskae
sõna pole müügiks
sõna ei saa kätte
vaba sõna
sõnast vaba
sõna ’raamat’
mul on vaid see sõna
mul on vaid
see sõna
saan selle: sõna
sss sõna
lll läheb
lll läbib
jjj jookseb
jookseb ja ajab mind rooste
kergenda mind sõna
pese mind laava
laku mind muda
sõna ise valab oma tähenduse välja
saab nõnda sõna-õpetajaks
ja ütleb sõna välja
süttib õnnistatult
seisab deklameerib ja hüüab teist
üks sõna
hüüab teist
hüüab leegisõna
teist sõna teist sõna teist sõna
lugusõna
värinsõna
rongsõna
kangekaelset sõna
sõna mis hoiab
ära karda sõna
hoia sõna
mis on sõna sees
tunne liha ja veri
ja ma kuulen sõna ’nahk’
mis kutsub ja ajab ära
pahupidi sõna
lõpust algusse sõna
mis oli teises sõnas
oli oli oli sõna
sõna oli algus
alguses
oli
verb
alustav sõna…
see kellel on algus
armastuse ja valuga
kellel on algus on väärtus
kellel on algus on sõna
see ei lõpe enam eal
ja just seepärast me tulemegi siia
ma tulen ja ei peatu
ma tulin siia sõnama
vaid sellega
saan hakkama:
sõna!!!

Ma kuulan hoolikalt südamega
Nilson Muniz

ma kuulan hoolikalt südamega
satelliit – seesmine vaikusehetk tänulikkuses
komeet – südamelöökidest tahutud karm lihaseline rändlind
mõnikord jah mõnikord ei mõnikord taevas mõnikord maa Issand ilma aja ja põhjuseta
aitan sul täie hooga pöörleva vinüülplaadiga riskida
ma kuulan hoolikalt südamega
saabuva laeva aerokardiaalne aineosakesekoda
räägid mulle laulan sulle sangadega kann annaks tiivad su palvetele
puhastan su bitid arvamused tukslemised nad tunnevad mind puhastest tuksetest
karjed kuulutavad kurtide eimillegite alguste lõppu
ma kuulan hoolikalt südamega
pure seda sosinat mis peksab vaikust ilma hirmu või vaoshoituseta
liigutan liiklust täpselt sel sagedusel mis on lainemodulatsioonis tabatud
loen sind välja segastest fraasidest mis võimelised kaalutluse detsibellide karmideks kurvideks
kuulen sind teravates siirastes argumentides lihtsates lahenduseta lahendustes
ma kuulan hoolikalt südamega
hingetõmbehääled kannatavad saladused naeratavad lood millel pole rahu aga on kirg
on aegu mil mu riieteta kõrvatrummid kuulavad hoolikalt kas sa oled kusagil
aga enne kui järgneb et ütled et armastad või kurdad või räägid oma raevust
säti seda ebaausat robustset rasvast helitugevust häda ühenduse ego piitsa
tea et ma tunnen olen kogu kuulmismeelega rongjalt mööduv ja hull ja välditav
ole siis valmis ümber mõtlema üle mõtlema seda mis sind ärritab ja võidab jäljendab seda kes oled
seda kes oled seda kes oled seda kes oled
kordamine kordamine kordamine
alati ülejala aga ikka sama operatsioonisüsteem
ähmane pime aga ometi alati küllalt põhjusekaika jaoks
mis ikka mõistab kägiveenikohut et õigustada
kangeimas sidrunhappes suurimad ööliblikad kurdavad mõnitusi jäänukitega
arvamustest
kriisist korruptsioonist viletsusest ja tsirkusest ilma leivata
maast mis terroriseerib plahvatavate pommide sõda
soojenemisest globaliseerumisest televisooniajust
süüst religioonist ahvi-inimesi evolutsioonist karjuvast värdjast
jumalateenimistustel inimestega manipuleerimisest sõrmeviibutamisest kurva jumala juuresolekul
lagunemisest mis parandab ja ainult valmistab ette lahutamist
sellest mis tungib pääle külmale jäisele üksikluseajale
mis tüssab varga haukumist magusa pettepildi läikiva müürikivi juures
ma kuulan hoolikalt südamega
aga sinu karistamatu süüdistuse pulsi ja impulsi vahele
teen vastuseks lihtsalt robustse pausi mis on valmis äratama seda laialipuiskamist
mille mantraks on vaikus mis möödub ajamantlis sääl kuhu tuul viib
see on vaba väljendus
veelgi enam ei enam mõista ma sind ja alistun su kõnele
kuulen andeksandmist ja siis olen tasa
kuulan hoolikalt südamega

Camáscaracaia
Nilson Muniz

näokarika mask
salajane peomaskeering
peida nii haruldane nägu
kõige kallimate joonte mask
selle liigi ebatäiuslikkus
mis unustab vildakused ja tagasilöögid
läbi selle mis oled
või võibolla ka pole
mask moonutab
varjab ja ähmastab mõrult
näri seda näomaski
see mask on see mida närida
kärbi seda vaest maski
mis jõhkralt eraldab
inimestel on selge arusaam
mis see on ja mis
see võibolla ei ole
jah ei jah ei jah ei
mascarismautomaatsuse signaal
kahekordne või diplomaatiline
jah jah jah tore
ainult apaatne
lahus südame töödest
paranda näokaunistused
rikutud purjus uskmatu
kulunud konkreetne krüpt
silmakirjalik rumal askeptiline
kriitiline tüüpiline esteetiline optiline
see statistik-plastik-kontseptsioon
kiimane mask
fantastiline taktikafantaasia
tühiühendus
sellega mis on aga võibolla ka mitte
maagiline maski segu
mikstuur müsteerium metafoor
väljas saab lõhest puhas fiktsioon
vastumeelne muuda teemat aja ära
difusioon segadus ühinemine
ta ei räägi endast
varjamine
näokarika mask
salajane peomaskeering
varjatud magus kahjulik
näriv piitsutav kahjulik
mitmekülgne diversioon
turvis mask karikeerin kogun
kest läheb kavalalt läbi rahva
mitmetahuline mehine
multimassifikatsioon
pääseb mööda aga pole rahulik
jõle mask peletab targalt kasuahnet abi
maski tütar närib
maski tütar vale
tütar selle mitmekordistamises
mis on või siis võibolla mitte
kes näeb nägu ei näe südant?
kes ütleb ja kes ei tea ja kes ei ole
varjab vaadet
vaikne kast
pärani lahti
see on selge
kest on näos kest on näos
kaskaad
see on näos see on näos see on näos
kihiline kamraad
kest on näos kaskaad on näos
aga et võiks
olla nägu olla nägu olla nägu
peab olema nägu olema nägu
peab olema iseloomu
et oleks iseloomu
peab lahti siduma ja rebima
see kulmukortsutus pettuse pääle
ma tahan
lasta maskil langeda
camascaracaia
camascaracaia!!!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga