Skip to content →

Željko Barišić

Diilerid ’Ultra’ festivalil

Tulevad ‘ultrakad’ ja me oleme selleks valmis –
meil on kommi, kokaiini, heroiini,
erguteid, rahusteid, ja oodake vaid kui me seda kõige kriidiga segame.
Saab olema lõbus ja pöörane nagu ‘Klubis’.
Pidutsetakse kolm päeva ja kolm ööd järgemööda

On veel kodukasvatatud rohelist,
mis toodud Brdast, Skalicest ja Spinutist.
Seltskonnad juba ootavad tee ääres,
kuigi nad on välismaalased, mõistavad nad meid.
“Kui sa oled kurb ja sul pole kuhugi minna, joo miskit ja tule Poljudisse,”
sääl ootab alati üks hull kamp.

Nüüd meie – diilerid Splitist – ootame neid sääl.
On olnud pikk talv.
Meie vanemad ootavad neid korteritega – väljaüürimiseks,
meie ootame neid narkotsiga.

Nõnda see meie majandus kasvab,
me oleme selle hää näide.
On kuiva aja lõpp ja
me oleme suveks ja ‘Ultraks’ hästi valmistunud.

Nüüd neelavad nad meie komme
ja meie topime nende papi oma taskutesse.
Me saame endale uued tossud, teeme hambad korda, tormame kaubanduskeskusse
otsime säält kedagi Kerumi-nimelist, et pokkerit mängida.
On paljulubav suvi.

Me oleme Spliti diilerid ja meid ei koti miski.

Näita mulle dalmaatslast, kellele meeldiks tööd teha.
Anna mulle narkotsi ja ma lükkan klotsi kokku,
siis vedelen Žnjani rannal ja mu tšikk jahutab mind kokalehega.
Lahtise katusega bemm ootab varjus.

Sa tead, kes sel suvel keegi oli
ja kes aega raiskas,
kes ‘ultrakatele’ narksi tõi
ja kes raha tegi.

‘Ultra’ algab homme ja ma olen valmis.
Igas nurgas ootab keegi ja kui kraam otsa saab, on paika pandud, kes poistest jooksuga tuleb.
Jälgin kahte sissepääsu ja minu kliendid saavad kõige paremini varustatud,
nad ei pea muretsema, nende unelmad ja plaanid lähevad täide.

DJ Orsini ja DJ SandPokers mängivad päiksekiirtes,
minu kraam püüab kõik lõksu ja nad tantsivad kui loomad.
Igal tunnil lähen ma mööda ja annan tablettidest armulauda
nagu preester püha Peetruse kirikus,
ja neil kõigil on külmavärinad.

Kõige rohkem lähevad mulle aga korda nende taskud,
mis ma pahupidi pööran.
Isegi kui see tähendab, et ma kolm päev ei maga ja mul silmad pääst kukkuvad.

Siis võime kõik jälle oma teed minna –
nemad koju, mina Aadria mere kruiisile,
Brači, Šibeniki ja Murteri saartele,
kohtun sääl oma kambajõmmidega ja näitan, palju ma pappi teenisin,
räägin neile oma suvest
ja lasen neil ammulisui kuulata.

Saab olema lebo sõit.
Suvi lõppeb kolme päeva pärast, ent mind ei huvita,
ma ostan kümme paari uusi tosse
ja panen iga päev uued jalga.
Nõnda teavad inimesed, kellel töö tehtud on
ja kes on valmis talvel naise võtma ja maja ehitama

* — * — * — *

Meie mees

Sellest, milliseks päev võib kujuneda, annab ennekõike aimdust hommik.
Siis need võimalused abielluvad keskpäevaga,
et pärastlõunal mune muneda
ja õhtul ostavad nad tavaliselt kana, suitsuliha ja ribisid.

Jah, jah, jah…

Alusta päeva korraliku lõunaga,
esmalt supp, siis praad, siis magustoit.
Pärast seda puhka end välja,
siis mine kaldapäälsele jalutama.
Ehk leiad säält mõne mehe või naise ja kepid temaga esimeses ettejuhtuvas põõsas.
Siis lähete kohvi jooma, ent mitte koos, vaid eraldi, justkui polekski midagi juhtunud.
See on hää taktika, palun väga.
Loe ajalehti.
Pärast seda mine koju, seksi oma naise või mehega,
pääasi, et tal oleks tunne, et ta on armastatud.
Armukesed on abielu parimad valvurid, nõnda ütles mulle kunagi üks tark mees.
Rahvatarkust tasub teada.

Mulle meeldivad tüdrukud, eriti need vanemad,
sest nemad on jõudnud hääd raha teenida.
Ooo, ooo, oooo…

Jälgi päevauudiseid,
jäta meelde kõigi osaliste nimed,
sest sa ei tea kunagi, millal sul neid vaja võib minna,
näiteks kui otsustad poliitikasse minna.
Siis heida pikali ja vaata ära paar filmi, aga mitte kodumaist, sest need on üldiselt rämps. Ma soovitan prantsuse noir’i – see muudab suu peeneks.
Kui sa veel jaksad, loe internetist uudiseid, see on nüüd in,
iseäranis arvamuslood.
Sääl on kõik juba täpselt paika pandud ning sa ei pea ise arvamisega vaeva nägema,
sest see on niikuinii aja raiskamine.
Raamatutega ei pea sa samuti vaeva nägema eriti nende filosoofilistega.
Mine magama.
Voodis lebades võid kirjutada paar haikut, need lähevad kiiresti ega nõua erilist pingutust.
Toovad hingerahu.

Siis soovi midagi, kuigi imed on võibolla ära tüütanud.

Maga nagu laps, sa oled selle ära teeninud.
Sa ei pea muretsema ega halbu unenägusid nägema.
Mõned on sinu eest juba iseseisva riigi välja võidelnud ja mõned hoolitsevad agaralt su eest, nõnda ütleb politsei.
Maga terve öö, kaheksa tundi nagu kõik hääd arstid soovitavad.

Tõuse aeglaselt nagu montenegrolane anekdootides.
Keeda kohvi, söö kooki, mille su naine/mees tööga on välja teeninud.
Sa oled töötu horvaat, keda rumalused ei häiri.
Pane teler tööle ja vaata saateid.
Ja muud ei midagi, palun väga. Ainult suitsuliha ja ribid särisevad pannil.

* — * — * — *

Mis mind käigus hoiab

Täna ma oma muredega ei tegele,
usaldan vaid pimesi õnne,
kuigi on nii palju, mis selle vastu räägib.
Mõned ütlevad, et ma olen igavene optimist,
aga kas see on halb?

Optimistid naeratavad, neil on sile nägu ja terve nahk,
nad on saledad ja seksikad.
Ma küsin sinult, milline sa oled ja sina, sina, sina –
kortsuline, inetu ja lotendav.
Ma ei kepiks sind, ealeski.

Päevad mööduvad sujuvalt, jooksevad läbi sõrmede kui liiv
ja selles voolus vaatan oma soove.
Mulle meeldib võistelda ja kick-boxing’u klubis käia.
Sääl on palju noori inimesi, kel pole muresid ja kes on hääs tujus.
Esmalt soojendus, harjutused, siis sparrime.

Pole oluline, kas ma olen hää või halb
või mis võtteid ma kasutan, sest ma loen kõiki teisi nagu avatud raamatut
ja ma võiks nad kõik kurvaks teha, ent milleks?
Kurbust on niigi liiga palju ja see on alati võimul, valimised on vaid formaalsus.
Mind huvitab protsess, see hoiab mind käigus.

Optimistid naeratavad, neil on sile nägu ja terve nahk,
nad on saledad ja seksikad.
Ma küsin sinult, milline sa oled ja sina, sina, sina –
kortsuline, inetu ja lotendav.
Ma ei kepiks sind, ealeski.

Everybody needs somebody,
everybody needs somebody to love.
Sweetheart to miss,
sugar to kiss.
I need you, you, you.
I need you, you, you.
I need you, you, you.